Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 14. märtsil 1969 eesmärgiga tutvustada välisturistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat. Aegade muutudes kasvas ansambel seltsiks, kuhu täna kuulub üle 300 inimese. Korraga on publiku ees vaid väike osa leigareid, kuid pea alati on nende hulgas igas vanuses inimesi. Kogu selts saab kokku suuremal kontsertetendustel või simmanitel.

Leigarite püüd on otsida tasakaalu autentsete folkloorivormide ja nende uute funktsioonide vahel. Tantsud, laulud ja pillilood, mille on rahvasuust üles kirjutanud ansambli esimene kunstiline juht Kristjan Torop ja paljud teised folkloristid oma kogumisretkedel üle terve Eesti, tuuakse taaskasutusse ja publiku ette üsna muutmata kujul. Leigarite esinemistel tunnevad üksteisega suhtlemisest ning ühisest tantsust ja mängust rõõmu nii pealtvaatajad kui leigarid ise.

Leigarid kannavad esinemistel Eesti erinevatest piirkondadest pärit rahvarõivaid. Rahvarõivaste kandmisel on kindlad reeglid, mille vastu eksimisest püüavad Leigarid hoiduda. Osa rahvarõivaid on valmistatud sajanditevanuste muuseumieksponaatide järgi nii, et tulemuseks on kunagiste esemete koopiad. Nagu Leigarite tants ja muusika, esindab ka leigarite riietus eesti traditsioonide ajalist muutlikkust ja mitmekesisust.

Leigarite kunstiline juht on Kalev Järvela, assistent Sille Kapper.