|
TBILISI |
NB! HIIUMAA PÄRIMUSMUUSIKAFESTIVALIL ESINEB TBILISI KVINTETT. |
|
loe edasi >> |
|
TÕNIS MÄGI |
Mees, kes Eestimaal tutvustamist ei vaja, sest on laulnud end inimeste südameisse.. |
|
loe edasi >> |
|
JUSTAMENT |
Riia mäest tuli alla grupp noori inimesi, nende seas ka Lunge ja Elgula. Nad tulid koolinoorte klubi ALO koosolekult, kuhu kuulus aktiivseid tegelasi peaaegu kõigist Tartu koolidest. Korraldati nii endale kui ka oma eakaaslastele ülelinnalisi üritusi (diskud, etendused, kohtumised jne) ning elati isekeskis muidu toredat elu. Selle klubi eestvedajaks oli Ilme Tiik, kes süstis poistesse mõtte, et miks ei võiks ALO klubil olla ka oma bänd. |
|
loe edasi >> |
|
VÄGILASED |
Ansambel alustas 2000. a. Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Bändi moosekantide ampluaasse kuuluvad nii pärimus-, rock-, pop- kui jazzmuusika. VÄGILASED on enim mänginud mõistagi Eestis, aga ka Soomes, Rootsis, Portugalis, Udmurtias, Ukrainas, Šetlandil ja Šotimaal ning hiljuti USA-s. |
|
loe edasi >> |
|
TAAVO REMMELI PEREANSAMBEL |
Perekonna ansambel on nagu kooli pallivõistkond, kuhu kuuluvad ainult teatud mängijad. Kaasata ei saa kõiki oskajaid, vastasel juhul osutuks logistika liialt keeruliseks, kuigi hea tahtmise korral ollakse ju paljuks suutlelised. |
|
loe edasi >> |
|
GUIDO KANGUR, EIKE VELLEND, ASTRID BÖNING- Mälestuste pääle kasvab rohi... |
Luule täiendamas muusikat ja vastupidi... |
|
loe edasi >> |
|
CANTELO |
Ansamblis mängivad rahvamuusikat armastavad noored, juhendajateks on Tiit Erm ja Veiko Rea. |
|
loe edasi >> |
|
KRÜÜSEL |
Nad laulavad regilaule ja ka uuemaid laule täiesti omas võtmes, segades isikupäraseid vokaalseadeid kandle-,djembe- ja kitarrihelidega. Ansambli liikmed on pärimusmuusika- pisikuga nakatunud Viljandi Pärimusmuuska Festivalil ja mitmel aastal süvendanud oma teadmisi Eesti Etno laagrites. Nende kohta võib tõesti öelda: Folgi teine põlvkond... |
|
loe edasi >> |
|
ROBIROHI |
Bluegrass- ja bluegrass-gospel grupp Tallinnast. Mängime domineerivalt ameerika traditsioonilist akustilist muusikastiili - bluegrassi, sealhulgas selle akustilise-kantrilikku meloodilist poolt, sealhulgas gospelmeloodiaid, spirituaale, traditsionaalseid old-timey pillilugusid ja -palu ning bluegrass-swingi. |
|
loe edasi >> |
|
LIONADH |
Miks just Iiri muusika? Aga ikka sellepärast, et Iiri muusika on väga rikas, väga mitmekesine ja mitmekülgne ja lõpeks ikka selle pärast, et see lihtsalt meeldib meile ja veel tema energia ja ajatu ilu pärast. |
|
loe edasi >> |
|
HENDRIK RELVE ja FOREST |
Nime sai ansambel “Forest” tänu ühele ärajäänud kontserdile. Järjekordselt pidime mingil suvalisel kontserdil oma metsameeste laulu- ja muusikapundiga üles astuma. Kuid punt ei saanud ennast kokku, sest iga tema liige elas erinevas Eesti metsas. Pärast kuulsime, et kontserdipublik oli hulk aega skandeerinud „Forest, Forest!”, enne kui pettunult laiali läks. Kust nad selle nime võtsid, ei tea. Aga sealt me selle saime. Aastanumber oli siis 1978. |
|
loe edasi >> |
|
HENRY LAKS |
Muusik, luuletaja ja maalija (43) eelistab loojana vabadust ja sõltumatust kanoniseeritud või produtsentide poolt suunatud tegevusele. Läbi kogu oma loomingu on Laks olnud üksik uitaja, omapäi kõndija, kellele pole eriti korda läinud populaarsus ega masside arvamus. Ei muusiku ega maalijana. |
|
loe edasi >> |
|
ANNE ADAMS |
Esmakordselt astus Anne Adams oma muusikaga avalikkuse ette TRÜ klubis aastal 1978, kui ta esitas Hando Runneli luuletusele tehtud laulu “Ära”. Järgnesid iga-aastane kevadfolk, Hiiumaa keskkonna lauluvõistlus, žüriipreemia Tartu levimuusika päevadel 1985 jpm. |
|
loe edasi >> |
|
PRIIT PEDAJAS |
70.-ndatel aastatel aktiivselt laulmisega tegelenud meest on nimetatud folklauljaks. Kunagi on ta lubanud välja anda ka plaadi oma valitud lugudega. Hiiu Folgil astub Priit Pedajas kuulajate ette laululoojana ja interpreedina. |
|
loe edasi >> |
|
Lugude vestmise õhtu Kärdla Villalaos |
Jänesel on pikad jalad... |
|
loe edasi >> |
|
Jaan Sööt, Teet Velling ja Tuuli Taul |
Jaan Sööt, Teet Velling ja Tuuli Taul toovad kuulajateni lugudega lood, milles tunnevad ära iseennast ja mässivad ka publiku sisse. Ainult eestikeelsetest lauludest ja ainult originaalloomingust sündiv kontsert pakub õrna ja läbipaistvat helikeelt koos üllatusmomentidega, mil autorid ja esitajad lähevad vahetusse ning ühe looming saab üheks õhtuks vaikimisi teise omaks. |
|
loe edasi >> |
|
VÄHEVANKER |
HIIUMAAL 1988-1996 aktiivselt tegutsenud rahvamuusika ja omaloomingu ansambel. Nüüdseks on kokku tuldud uue energiaga ja värskete mõtetega. |
|
loe edasi >> |
|
Käina Kaunite Kunstide Kooli Vanamuusikaansambel |
Käina KKK vanamuusikaansambel hakkas kooos mängima 1997.Järgmise aasta suvel käisime esimest korda esinemas väljaspool Hiumaad - Kuressaares noorte vanamuusikafestivalil Esimeses kosseisus oli 4 õpilast ja õpetaja ning mängisime peamiselt renessansi -aegset kergemat muusikat plokkflöötidel |
|
loe edasi >> |
|
Naisrahvatantsurühm Harku Harakad |
Rahvatantsurühm Harku Harakad on „noor” rühm, kuna on koos käinud kõigest 1,5 aastat. Saavutanud on aga siiski juba ühtteist. Harakate esinemisi on nähtud mitmel Harku valla üritusel, samuti võeti osa Harjumaa tantsupäevast Keilas ning kõige suurem saavutus oli teha läbi raske tantsukadalipp ja jõuda selle aasta tantsupeole „Meri”, et hingata ühiselt koos paljude teiste tantsurühmadega. See eriline tunne on meis kõigis veel praegugi kajamas. |
|
loe edasi >> |
|
![[ Praamide s�idugraafikud ]](fileadmin/template/img/praamiga.gif)
![[ Lennugraafikud ]](fileadmin/template/img/lennukiga.gif)
![[ Esilehele ]](fileadmin/template/img/logo.gif){kind=logo}
![[ Praamide s�idugraafikud ]](fileadmin/template/img/saaremaalt.gif)
