Olavi Kõrre, Astrid Böning, Virve Köster

Olavi Kõrre - laul, bouzouki, viiul, mandoliin, karmoška jt. Astrid Böning - laul, kandled, kitarr, karmoška Virve Köster - laul, suupill

Astrid, Virve ja Olavi on koostööd teinud alates 2001.aastast. Olavi ja Virve muusikaline sõprus on aga varasem- juba alates 2000.-aastast. Koos Aivar Teppoga on nad andnud välja duubelhelikandja (2001), mille ühel poolel on Virve Köstri laulud ja teisel poolel Aivari ja Olavi mängitud rahvamuusikalood.
Astrid liitus koosseisu vahetult peale helikandja ilmumist. Astridi, Aivari ja Olavi koostööst on ilmunud helikandja Las jääda saladuseks...(2005)
2006.a. ilmus Virvel CD-plaat raamatuga- Kihnu Virve laulud.
Koos on osaletud poeetilises Eesti dokumentaalfilmis "Laulud mere tagant..", mis räägib Virve Köstrist- Kihnu rahvalaulikust ja jälgib folkloorse pärandi kandumist põlvest põlve. Koos on palju käidud laulmas-mängimas ka mitmetes paikades üle Eesti. 
| Olavi

Olavi on eesti rahvamuusika juurde jõudnud üsna hiljaaegu. Muusikaga on ta aga tegelenud juba pikka aega. Kui senini oli Olavi rohkem iseõppija, siis alates 2005.a. sügisest võib Olavit näha Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusikatudengite hulgas. Lisaks eesti rahvamuusikale huvitab Olavit ka kreeka rahvamuusika. Ta on kreeka rahvamuusikat mängiva ansambli Zorbas eestvedaja. Alates 2005.a. sügisest õpetab Kihnu lastele rahvamuusikat. |

Astrid

Astrid on Viljandi Kultuurikolledži kandleeriala lõpetanud rahvamuusik. Alates 2002.a. sügisest elab ja töötab Hiiumaal. On Käina Kaunite Kunstide Kooli rahvamuusikaõpetaja. Astridi eestvedamisel toimuvad Käinas tantsuklubid ja “Pärimuse tuba”. 2005 aastal sai Astridi algatusel teoks esimene pärimusmuusikafestival Hiiumaal- Hiiu Folk. | |

| Virve

Virve Köster ehk teisiti Järsumäe Virve on enad sõnul tavaline Kihnu memm, kes on ilmavalgust näinud 30. jaanuaril 1928.a. On suur laulusõber ja seepärast proovinud ka ise laule teha. Neid on kokku üle 200, mille sõnad ja viisid Virve ise juurde loonud. Paljud laulud on võitnud rahva südame. Tuntumaks nendest on MEREPIDU, mida lauldakse nii Eestis kui välismaal. |

|